Antiikne pianino

Marina Smirnova
Kasutaja alates septembrist 2009
10 kuulutust
Jälgi

Kirjeldus

Haruldane eksemplar – antiikne pianino Prantsuse margist E. Bauvais & Fils.

Antiiksed pianinod templiga «E. Bauvais & Fils» (E. Bauvais ja Poeg) valmistati Pariisis (Prantsusmaal) 19. sajandi teisel poolel, peamiselt aastatel 1850–1870. Nende tootmisega tegeles väike eraprantsuse klaverimanufaktuur – Bauvais’ perekonna ettevõte. Selle haruldase Prantsuse manufaktuuri instrumente kohtab üliharva.

Ettevõtte peamised töökojad ja kaubanduspoed asusid Pariisis. Pariisi meistrite arhiivides on fikseeritud nende aadressid: Rue du Faubourg du Temple 131 (11. ringkond, 1858) ja Rue des Petites-Écuries 51 (10. ringkond, 1859–1864).

Antiikne pianino Prantsuse margist E. Bauvais & Fils on haruldane näide klassikalisest Pariisi klaveriehituse kunstist 19. sajandi keskpaigast. Firma Bauvais Fils tootis instrumente Pariisis umbes aastatel 1858–1864 (linna 10. ja 11. ringkonnas).

Märgistus: Klaviatuuri ümberpööratava kaane (klapi) siseküljele oli kantud kullatud kalligraafilise kirjaga: «E. Bauvais & Fils / Paris».Märgistus: Klaviatuuri ümberpööratava kaane (klapi) siseküljele oli kantud luksuslik kullatud kalligraafiline kiri tootmismeistri nimega: «E. Bauvais & Fils / Paris».
Klaviatuur: Klahvid valmistati ajalooliselt looduslikust elevandiluust (valged) ja eebenipuust (mustad — dieeside/bemollide jaoks). Katetel on aja jooksul tekkinud luule iseloomulik väärikas kollakas toon.
Konstruktsiooni iseärasused: Selle ajastu pianinod on madalamad kui tänapäevased analoogid, neil on elegantsemad proportsioonid, nikerdatud konsoolid (jalad) ja kaks pedaali (tavaliselt figuurse kujuga, valatud messingist).
Alus ja pedaalid: Klaver oli varustatud massiivsete, kuid elegantsete treitud jalgadega (mõnikord ratastel, et oleks mugavam liigutada). Pedaalikast (tavaliselt kahe valatud messingpedaaliga) kinnitati korpuse alumise osa külge puidust nikerdatud lüürale.
Selle margi instrumendid paistavad silma kompaktsuse poolest.
Kuna tegemist oli väikese ja väga haruldase margiga, ei ole selle kohta täpseid aastate kaupa seerianumbrite loendeid säilinud.
Seerianumber oli tavaliselt löödud puidust raamile (föörile) instrumendi tagaosas, malmplaadile sees või äärmistele puidust klahvidele rambi all.
Meistrid kirjutasid instrumendi häälestamise või kokkupaneku käigus sageli pliiatsiga alla või panid tinditempli kuupäevaga gammervõlliku (mehhanismi) tagaküljele või esimesele/viimasele klahvile.
Pakutav eksemplar vajab märkimisväärset restaureerimist. Pärast seda saab sellest ainulaadsest instrumendist suurepärane kaunistus iga ruumi interjööris.
Oleme tänulikud suure šokolaaditahvli eest
Asub Tallinnas.