Sääse vkt 23, Võsu, Haljala vald, Lääne-Virumaa

Müüa Võsul detailplaneeringuga kinnistu. Täna on kinnistul nn ratastel maja, mida on võimalik ära vedada või kasutada enda jaoks ajutise suvituskohana (olemas sees elekter, vesi, kanalisatsioon) kui ka võimalike ehitajate ajutise elukohana, kes hakkaksid Teie tulevast maja ehitama. Ajutises elamises on 3 tuba. 2 magamistuba, WC/duširuum, elutuba/köök. Kinnistut on võimalik osta kas koos või ilma ratastel majata. Majaga koos on hind 80 000 EUR ja ilma majata 60 000 EUR.

Lähtuvalt 2020 a juulis võetud projekteerimistingimuste kohta on kinnistule on võimalik ehitada 2 hoonet. Eluhoone ehitusaluse pind kuni 150 m2, 1-korruseline, kastkarniis katusega või madala viilkatusega, katusekalle maksimaalselt 20 kraadi. Abihoone arhitektuurne lahendus lähtuvalt põhihoonest, ehitisealune pind kuni 40 m². Hooned tuleb kavandada Lahemaa rahvuspargi traditsioonilises stiilis ning arvestada, et hooned sobiksid ümbritsevasse miljöösse. Eelkõige tuleb kasutada naturaalseid materjale: klaasi, betooni, puitu, kivi. Krundil olevast metsaala pindalast tuleb säilitada vähemalt 50%.

Kinnistu on liitunud elektrivõrguga, hetkel kasutatakse naabri vett ja kanalisatsiooni. Vee jaoks on võimalik rajada oma puurkaev ning kanalisatsiooni jaoks paigaldada kogumismahuti.

Võsu alevik asub Eesti põhjarannikul, Käsmu lahe lõunakaldal. Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas paiknev alevik jääb Tallinnast 75 km kaugusele. Võsu piirkonda kuuluvad külad: Lobi, Lahe, Koolimäe, Koljaku, Korjuse ja Eru. Pärast 2017. aasta haldusreformi sai alevikust Haljala valla halduskeskus ja hiljem teenuskeskus.
Alevikus töötavad lisaks postkontorile ja kauplusele veel Võsu lasteaed, Võsu raamatukogu ja Võsu kool (põhikool, asutatud 1898). Võsu Kool tegutseb samas hoones 1932. aastast. Hoone ehitati spetsiaalselt kooli vajadusteks ja on 20. sajandi arhitektuurimälestisena kantud Kultuurimälestiste riiklikku registrisse. Valdavalt väikehoonestusega ja suvemajadega Võsu aleviku keskne ehitis on 1961. aastal valminud Võsu Rannaklubi hoone. Lisaks huviringidele ja rahvamajale tegutseb hoones Haljala vallavalitsus ja käib koos Haljala vallavolikogu.
Asulana on Võsu olnud ajalooliselt tugevalt seotud mererannaga. Alates 19. sajandi teisest poolest on kogunud tuntust Võsu kaunid merevaated, liivased kaldad ja männimetsad. Võsu valisid endale suvekoduks teiste tuntud inimeste seas näiteks Georg Ots, Kaljo Kiisk, Mikk Mikiver, Juhan Viiding. Võsu rannas asub Georg Otsa ja Mikk Mikiveri mälestuseks pink. Praegugi on ligi 3 km pikkune Võsu mererand eelkõige tuntud selgeveelise merevee, liivase merepõhja ja valge liivaga suplusranna poolest. 2002. aastal andis rahvusvaheline komisjon Võsu rannale kvaliteetset looduskeskkonda tähistava sinilipu.
Tuntumad iga-aastased kultuuriüritused on Võsu Muusikapäevad, Võsu Rannafestival ja Võsu Glämm.
Alevikku läbib kiirevooluline Võsu jõgi, mille suudmes paikneb Võsu sadam. 2015. aastal avatud Võsu sadama muulilt saab alguse 6 km pikkune valgustusega Võsu–Käsmu kergtee, mida ilmestab keskosas Eestis ainulaadne paadikujuline vaateplatvorm.

Teie tulevase kodu- või suvekodu dokumentatsiooniga tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palun võtke minuga ühendust!